Viimastel aastatel on valitsused üle maailma karmistanud kontrolli digikeskkonna üle. Kasutajaandmete kaitsele ja küberohtudele vastuhakkamisele suunatud veebiturbe seadused on ettevõtete jaoks reegleid oluliselt rangemaks muutnud. Paljud tuttavad tööriistad, nagu VPN-id, on piiratud või ei vasta enam uutele nõuetele.
Sellise tausta juures pöördub üha rohkem ettevõtteid ja spetsialiste puhverserverite poole. Kuigi VPN-e peeti varem universaalseks tööriistaks piirangutest möödumiseks ja liikluse kaitsmiseks, on tänapäevased tingimused nende nõrkused välja toonud. See-eest pakuvad proksid lisaks IP varjamisele paindlikkust, mastaabitavust ja läbipaistvust, mis on rangete veebiseaduste tingimustes eriti oluline.
Aastakümnete jooksul on VPN (Virtual Private Network) olnud standardvahend:
VPN-ide peamised eelised:
Ent veebiturbe seadused on mängureegleid muutnud. Täna seisavad VPN-id silmitsi mitme probleemiga:
See ongi ajendanud ettevõtteid alternatiive otsima.
Puhverserverid pakuvad rohkem võimalusi peenhäälestuseks ja kooskõlaks uute veebiseadustega.
Puhverserverite eelised võrreldes VPN-idega:
Erinevalt VPN-idest, mida lõppkasutajad kasutavad tihti isiklikel eesmärkidel, integreeruvad puhverserverid hõlpsasti ettevõttesüsteemidesse, CRM-i, reklaamikontodesse ja analüütikaplatvormidesse.
Uued seadused eri riikides nõuavad:
Nendele regulatsioonidele ei sobitu sageli VPN-id, mis krüpteerivad ja varjavad kogu tegevuse täielikult. Puhverserverid võimaldavad seevastu üles seada hübriidlahendusi: osa liiklusest käib otse, osa läbi proksi, aidates nõudeid täita ilma jõudlust kaotamata.
Täna kasutatakse puhverservereid palju laiemalt kui VPN-e.
Peamised kasutusjuhtumid:
Kuna veebiturbe seadused karmistuvad, aitavad puhverserverid leida tasakaalu nõuetele vastavuse ja tööefektiivsuse vahel.
Et mõista, miks ettevõtted uute seaduste tingimustes üha enam prokse eelistavad, tasub neid VPN-idega võrrelda võtmeparameetrite järgi.
VPN-id tagavad täieliku krüpteerimise kogu internetiliiklusele. See on mugav erakasutajatele, kes soovivad oma tegevusi veebiavarustes varjata. Ent ettevõtetele muutub see probleemiks: kaob läbipaistvus ja kontroll selle üle, milliseid andmeid edastatakse. Puhverserverid on selles osas paindlikumad — nende kaudu saab marsruutida vaid osa liiklusest või üksikuid päringuid, jättes ülejäänu “avatuks”.
VPN-id toimivad hästi piiratud arvu töötajate või ülesannete korral, kuid sadade reklaamikontode või miljonite päringute puhul kaotavad nad tõhususe. Puhverserverid on loodud mastaabiks: need võimaldavad samaaegselt kasutada tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid IP-aadresse. See on kriitiline veebimeistritele, turundajatele ja suure andmemahuga tegelevatele ettevõtetele.
Kuna VPN-id krüpteerivad kogu liikluse, võivad need jõudlust aeglustada, eriti kui ühendus käib kaugete serverite kaudu. Puhverserverid ei paku totaalkaitset, mistõttu on ühenduskiirus kõrgem ja süsteemikoormus väiksem. Ettevõtetes, kus suurte andmemahtude töötlemisel loeb iga sekund, on sellel otsustav roll.
Üks VPN-ide võtmenegatiivseid külgi uues olukorras on see, et need on ettevõtete jaoks “must kast”. Liiklus on täielikult krüpteeritud, mistõttu on keeruline kontrollida, mis täpselt kanali kaudu liigub. Puhverserverid võimaldavad seevastu paindlikku marsruutimist ja protsesside läbipaistvust, aidates ettevõtetel õigusnõuetega vastavuses püsida.
Paljud teenused tuvastavad VPN-liikluse hõlpsasti ning see satub massblokeeringute alla. Puhverserverid, eriti kui need on õigesti seadistatud ja kasutavad IP-aadressi rotatsiooni, näivad tavakasutajatena. See vähendab oluliselt piirangute tõenäosust.
Seega jäävad VPN-id mugavaks tööriistaks erakasutajatele ja mõnes ettevõttestsenaariumis, kuid kaasaegsete seaduste ja kõrge paindlikkusenõude taustal on puhverserverid üha usaldusväärsem ja mastaabitavam lahendus.
Muidugi ei ole proksid täiuslik lahendus. Probleemide seas on:
Siiski, võrreldes VPN-idega, kus piirangud tulevad sagedamini väliste tegurite (nt protokollide blokeerimise) kaudu, on enamik proksidega seotud probleeme lahendatavad pädeva infrastruktuuriga.
Lähiaastatel näeme tõenäoliselt puhverserverite ja VPN-ide kombinatsiooni. Ettevõtted kasutavad VPN-e sisemisteks ülesanneteks (nt töötajate kaugjuurdepääs) ja prokseid välisteks eesmärkideks: reklaam, turundus, analüütika.
Järgmise põlvkonna prokside areng — tehisintellekti, plokiahela ja IPv6 põhjal — süvendab seda trendi veelgi, muutes need digikeskkonnas tegutsevate ettevõtete de facto standardiks.
Veebiturbe seadused on muutnud anonüümsus- ja andmekaitsevahendite turgu. VPN-id, mida pikka aega peeti universaalseks lahenduseks, on uute reeglite tingimustes osutunud vähem tõhusaks. Puhverserverid pakuvad seevastu ettevõtetele rohkem paindlikkust, läbipaistvust ja mastaabitavust.
Täna ei ole ettevõtete üleminek proksidele üksnes mugavuse küsimus, vaid ka paratamatus neile, kes tahavad jääda konkurentsivõimeliseks totaalse internetikontrolli ajastul.
Selle artikli valmistasime koostöös partneritega, meediaprojekti meeskonnaga AffCommunity. Mine lingile, et saada boonuseid, lugeda partnerite juhtumiuuringuid ja arvustusi ning leida rohkelt kasulikku infot affiliate-turunduse kohta.